Arashk Azizi

Uusim teosed

Klaverisonaat nr 4 e-moll, op. 11 „Eegia sonaat“

veebruar 2025

„Eegia sonaat“ on teos surmast – helides väljendatud kunstniku mõtisklus, luuletus klaverile. Tunitemusicu poolt välja antud Arashk Azizi sügavalt introspektiivne teos on kirjutatud tema iseloomulikus Piano Poem’i vormis ning hargneb neljaks osaks: Epiloog, Leinalaul, Jäänuk ja Torm. Iga osa peegeldab leina erinevat etappi – vaiksest kurbusest tulise katarsiseni –, põimides painavaid meloodiaid rikkalike ja kaasaegsete harmooniatega. „Eegia sonaat“ muudab kaotuse valust kantud kogemuse võimsaks ja universaalseks väljenduseks, tuues esile klaveri sügava emotsionaalse jõu.

Klaverisonaat nr 3 A-duur, op. 10 „Jumalik sonaat“

september 2024

„Jumalik sonaat“ on Arashk Azizi võimas kolmest osast koosnev teos, mis on inspireeritud Dante Alighieri Jumalikust komöödiast. Sonaat tõlgendab uuesti eepilist teekonda läbi Põrgu, Puhastustule ja Paradiisi, tabades iga maailma olemust sugestiivsete meloodiate ja keerukate harmooniate kaudu. Azizi teos pakub sügavat muusikalist mõtisklust Dante ajatutel teemadel – pimedus, puhastumine ja valgustumine.

Sümfoonia nr 2 c-moll, op. 9 „Esfandiyar“

oktoober 2022

Tuginedes loole „Esfandiyari seitse vägitegu“, on Arashk Azizi loonud eepilise programmsümfoonia seitsmes osas. Iga osa keskendub ühele takistusele, mille Esfandiyar peab läbima. Esimene osa on seitsmelöögiline; igas järgnevas osas lisandub muusikale üks löök, kuni viimase, kolmeteistkümnelöögilise osani.

Projektid

Esfandiyari saaga

Töös

Esfandiyari saaga on ambitsioonikas mitmeosaline projekt, mis tõlgendab uuesti ühe Pärsia mütoloogia kõige traagilisema ja sügavama kangelase elu. Projekt ühendab kolm algupärast muusikateost — sonaadi, sümfoonia ja klaverikontserdi — vastvalminud jutustava raamatuga ning tugineb Šahnameele, Bahman-nāmeh’le ja Avestale, et avada Esfandiyari sisemaailma.

Selle asemel et keskenduda üksnes lahingutele ja hiilgusele, süveneb teos Esfandiyari emotsionaalsetesse, vaimsetesse ja filosoofilistesse mõõtmetesse — kujutades teda kui õilsat hinge, keda on vorminud usk, kohusetunne ja saatuse raskus.

Koit ja Hämarik

Töös

on valmiv narratiivne sonaat klaverile (või tšellole ja klaverile), mis põhineb armastatud eesti müüdil Koidust ja Hämarikust. Teos uurib kahe taevase olendi igavest ja saatusega määratud armastust, kes saavad kohtuda vaid kord päevas – hämarikuhetkel. Tuginedes eesti rahvaviisidele ja loodussümboolikale, on see heliteos poeetiline mõtisklus ringkäigust, igatsusest ja kaduvuse vaiksest traagikast.